Miks intiimsus paarisuhtes väheneb või kaob?

Armumise ajal mõjutab meid uudsuse võlu. Aju kogeb uut ja meie kogemused on seetõttu väga nauditavad. Aju toimib nii, et samade stiimulite puhul hakkab sensitiivsus vähenema ja saame järjest väiksem naudingut samast tegevusest, kuni see ammendub. See pole mitte ainut seksi puhul nii. Aju justkui sunnib meid arendama ja uusi viise leidma.
​
Igal asjal on etapid: 1) uue loomine; 2) säilitamine; 3) ammendumine; 4) lõpetamine. Sellel järgneb uude faasi liikumine. Suhe esitab sageli väljakutseid, mis panevad meid muutuma. See, et esmane kirg kaob on loomulik. See “sunnib” meid liikuma järgmisesse faasi, kus läheduse loomine toimub teadlikumalt. Kui jätkata vanamood, siis see kustutab ja/või hävitab selle, mis on.

Teiseks väga oluline mõjutajateks negatiivsed kogemused paarisuhtes. Seksuaalset vajaduse vähenemist mõjutavad konfliktid, mitte mõistmine, ignoreerimine, teiste vajaduselt mitte rahuldamine jne. Kõik need kogemused põhjustavad valusaid tundeid (üksindus, tähtsusetus, kurbus, valu, lootusetus), millega toimetuleks ehitatakse ükskõiksuse ja tuimuse müür enda ja partneri vahel. Sageli jääb seksuaalne vajadus selle müüri taha ja inimene ei koge seda enam. Teise seksuaalne vajadus mõjub survestavalt ja tahtmine eemalduda suureneb veelgi. Sellest punktis ei saa edasi, kui kardetakse vaadata sügavamale. Tuleb õppida kohal olema partneri jaoks. Ainult sügavam kuulamine ja mõistmine aitavad edasi. Selleks on oluline, et üks partner on vaid kuulaja rollis ja peegeldab partneri juttu, kuni tekib taas mõistmine ja usaldus. Kui mõlemad samaaegselt räägivad oma seisukohtadest, siis jätkub kõik endisel viisil. Vahel on väga raskes seda ilma terapeudita teha, sest oma valu on nii suur ja kiputakse süüdistama. Selline avanemine aitab liikuda uude läheduse faasi. Valu alt ilmub välja jälle armastus ja hoolimine, mis toob nähetavale uue vajaduse intiimse läheduse järgi. Sageli on negatiivse reaktsiooni taga hirm armastusest ilma jääda ja selle taga vajadus kaaslase armastuse järgi. Kui suudame konflikti olukorras seda näha ja partneril väljenda on palju lihtsam konfliktist välja tulla, teema mille üle vaieldaks võib tunduda siis üsna tühine. Mõnikord juhtub nii, et müür on kasvanud nii tugevaks, et tahtmine jagada intiimsust oma partneriga sureb täiesti. Seetõttu on vajalik, et probleemiga tegeletakse võimalikult varakult, et kahjustused ei oleks jäädavad. Kogu seda protsessi mõjutavad ka eelnevad suhte kogemused sh traumad ja lapsepõlv.
 
Laste mõju intiimsusele
 
Armastust kogetakse läbi tähelepanu. Pärast lapse sündi läheb suur osa vanemate tähelepanust temale. Inimene on võimeline kohanema ja enamasti saab aru, et  olukord on praegu nii, seetõttu saab ta oma tähelepanu vajaduse rahuldatud ka siis kui ta saab tähelepanu vähem kui varem. Kui ta ei saa seda üldse, siis hakkab kaduma kirg, jõud, tahtmine, vajadus kõrvalsuhte järgi jne. Kui teadvustame endale kui palju võib väike tähelepanu (tänu, pilkkontakt, puudutused, teise märkamine, küsimine kuidas ta ennast tunneb, mõistmine jne) andmine teineteist positiivselt mõjutada, siis näeksime selleks võimalusi. Miks me seda ei tee? Väsimus pärsib ajus otsmikusagara toimimist, mis vastutab mõtlemise ja impulsi kontrolli eest. See tähendab, et oleme automaatpiloodi peal ega suuda enam näha olukorda nii selgelt nagu tavaliselt ega leida lihtsaid viise tähelepanu andmiseks. Oluline on otsustada seda teadlikult teha. Tähelepanu andmine teineteisele aitab jälle näha ennast ja partnerit. See loob läheduse, mis võib uuesti äratada kire ja inspireerida leida intiimsuse jagamiseks võimalusi. 
 
Kohalolu kaudu intiimsuse kogemine
 
Kui senine viis intiimsuseks ei toimi, siis on võimalik arenda uuel tasandile. Oluline on mõista millist lähedust partnerid hetkel vajavad. Selleks peab olema kogu tähelepanuga teineteise jaoks kohal, näiteks õrnades puudutuste ilma sõnadeta. Tähtis on olla selles kogemuses, mis ei ole otseselt seksuaalne ja avastada õrnuse ning kohalolu mõju. Kui selle tähelepanu hoida, siis hakkab tundlikkus vaikselt suurenema ja on võimalik kogeda palju suuremat lähedust, kui see on varem olnud.  Puudutama peaks esialgu juukseid, selga, nägu, käsi jne. Väga oluline on ka silmside ja ühine hingamisrütm. Uus ühenduse kvaliteet hakkab tekkima, kui olla kohal, lihtsat tajuda partnerit. Mida aeglasem on puudustus, seda rohkem inimene jõuab märgata tunnet, mis sellega tekib. Oluline, et tähelepanu ei oleks seksil, vaid hetkes olemises. Tunne, mis partnerite vahel tekib võib viia sügavama seksuaalse kogemuseni. Kallistamise puhul on oluline jääd nii pikalt ühte asendisse, kui hakkab tekkima partnerisse sulandumise tunne. Oluline on hoida tähelepanu sellel, mis hetkel toimub, lasta erutusel kasvada kogu kehasse ja olla selle kaudu ühenduses.  Seksuaalsusel on palju kihte, mida on võimalik kogeda. Väga palju häid harjutusi selleks annab tantra. Näiteks on nende harjutuste kaudu võimalik õppida enda ja partneri tundlikkuse suurendamist, suurema ühenduse loomist erinevatel keha tasanditel. Kui see on loodud, siis on võimalik läbi seksi kogeda palju enamat, sest kogu keha ja hing on avatud ning valmis ühinema ja sulanduma oluliselt rohkem.